Mõõdistusjoonised, inventariseerimisjoonised

Mõõdistusjoonised, inventariseerimis-
joonised

Hoone mõõdistusjoonised ehk inventariseerimisjoonised on vajalikud üldjuhul ehitiste seadustamiseks, kasutusloa taotlusel. Neid jooniseid on tarvis, kui hoone ei vasta projektile või projekt suisa puudub. Hoone välisilme on muutunud või hoone siseplaanid ei vasta tegelikkusele. Samuti on mõõdistusjoonised vajalikud ebaseadusliku hoone puhul, kui puuduvad korruseplaanid ja vaated antud hoonele.
mõõdistusjoonised inventariseerimisjoonised on vajalikud ehitiste kandmisel ehitisregistrisse
mõõdistusjoonised ehitiste seadustamiseks

Ehitiste seadustamine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseadus nägi ette, et 1. jaanuariks 2020 peaksid kõik üle 20 m² ehitisealuse pinnaga elukondlikud hooned (elamud, suvilad, aiamajad, ühiselamud, hoolekandeasutuste hooned) ja neid teenindavad abihooned olema kantud ehitisregistrisse. Mitteelamute puhul peavad registris olema ka alla 20 m² ehitised.

Millest koosnevad meie mõõdistusjoonised?

Mõõdistusjooniste hulka kuuluvad hoone 3D vaated, korruste plaanid, hoone külgvaated, otsavaated, hoone lõige ning tehnilised andmed. Tehnilised andmed sisaldavad: hoone ehitisealune pind, absoluutne kõrgus, suletud netopind, köetav pind, maht jne. Vajadusel koostame ruumide ekspikatsiooni ning oleme abiks ehitisregistri andmete esitamise teatise täitmisel.

Vajadusel saame drooniga kaardistada kinnistu ning määrata näiteks hoone täpsed koordinaadid.

mõõdistujoonised voi hoopis mõõdistusprojekt
Kliki joonisel, et näha mõõdistusjooniste näidist

Millal on vaja mõõdistusjoonised?

Näiteks soovid müüki panna maja, mille oled pärinud aga puudub igasugune info maja tehnilistest andmetest. Kui sa ei tea mitu m2 on maja, siis ei ole võimalik sellele ka hinda määrata. Hindamisaktis määratakse alati ruutmeetri hind

Kui ehitisregistris puuduvad vana maja tehnilised andmed või need ei ole korrektsed, siis üldjuhul ei anna pank sellele ka laenu. Enamasti on vanade majade andmete korrastamine ehitisregistris üsnagi lihtne, kui ei ole hiljem teostatud ümberehitusi. Selleks võib piisata mõõdistusjoonistest ja andmete esitamise teatisest, kus on välja toodud hoone tehnilised andmed. Kindlasti tuleks esmalt konsulteerida kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga.

Kui hoone on ehitatud ilma dokumentideta, siis valmis hoone seadustamine käib lihtsustatud viisil läbi ehitise auditi. Ja seda rakendatakse enne Ehitusseadustiku jõustuma hakkamist (enne 1. juulit 2015) ehitatud ehitiste puhul. Hiljem ehitatud omavoliliste ehitiste puhul rakendatakse ehitusjärelvalve vastavaid toiminguid. Luba ehitamiseks peab olema igal juhul. Ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga. Hinnatakse ka ehitise ohutust. Ehitise auditi tellib omanik. Auditi juurde tuleb esitada hoone mõõdistusjoonised (viimased ei pea vastama määrusele “Nõuded ehitusprojektile”) ja taotleda luba ehitise kasutamiseks (kasutusluba või kasutusteatist). Joonised võib koostada ka omanik ise, kui ta tunneb, et tal on selleks piisavalt oskusi ja pädevust. Jooniste hulgas peab kindlasti olema ka hoonete asendiplaan, mis peaks tiheasustusaladel üldjuhul olema vormistatud geodeetilisele alusplaanile. Viimase lõigu täispikk artikkel on leitav siin

Keskmise elamu mõõdistusjooniste koostamiseks kulub alates mõõdistamisest kuni üks nädal.

Küsi oma hoone mõõdistamisele hinnapakkumist!